ZFS ja RAIDZ on hetkel üheks kaasaegsemaks tarkvaraliseks RAID süsteemiks, milles on väga edukalt seotud kettakontroller ja failisüsteem.

OpenZFS - 2017 a. peeti praktiliselt ainsaks vabavaraliseks andmeid valideerivaks Enterprise level failisüsteemiks.

Kui vanasti eelistati riistvaralist RAID-i, siis kaasaegsemad süsteemid eelistavad sageli tarkvaralist RAID-i (üks paremaid on ZFS koosseisus pakutav RAIDZ). Tarkvaralised RAID süsteemid suudavad oma paindlikkuse tõttu kõrvaldada paljud põhimõttelised puudused, mis tekivad riistvaralise RAID-i puhul, näiteks seetõttu, et riistvaraline RAID saab andmetest aru ainult kettal asuvate blokkidena, failisüsteemist ei ole ta võimeline aru saama, kuna see rakendub juba järgmises, kõrgema taseme andmekihis. Tarkvaralisel RAID-il, kus kettakontroller ja failisüsteem on kokku ehitatud, selliseid puuduseid ei esine. Tarkvaraline RAID on ka tõrkekindlam, kuna puudub keerukas füüsiline RAID-kontroller, mis nii mõnigi kord on ise osutunud probleemide allikaks ning sellega koos elimineeritakse üks võimalik vea tekkimise koht.

1. ZFS on loodud nii hävinemiskindlaks, kui kaasaegne tehnoloogia vähegi võimaldab, voolukatkestused, pinge kõikumised ja süsteemi kokkujooksmised (mis Windowsi FAT-i puhul võivad ketta muuta ligipääsmatuks), elab ZFS enamasti ilma suuremate probleemideta üle. Siin maailma suurima andmebaasifirma Oracle seisukoht: ZFS

2. ZFS võimaldab ka vältida „vaikset andmete hävinemist” (silent data corruption) - ZFS saab probleemidest andmetega teada juba andmete lugemisel (riistvaraline RAID seda ei võimalda, kuna ei saa failisüsteemist aru).

3. ZFS on CoW (Copy-on-Write) failisüsteem – võimaldab Snapshotide abil suuri andmemahtusid kiiresti (ja automaatselt) kaitsta kogemata kustutamise või ka "WannaCry" sarnaste viiruste eest. Tagab kiirema töö ja eemaldab nn. „RAID write hole error” probleemi.

4. ZFS on "Pooled Storage" - võimaldab väga paindlikult jagada kettamassiivi mahtu erinevate failisüsteemide vahel, mis vanasti nõudsid eraldi füüsilist ketast või vähemalt kettal eelnevalt piisava suurusega partitsiooni loomist - ZFS-i puhul saab seda teha dünaamiliselt, vastavalt sellele, kuidas ruumi järgi vajadus tekib.