SSD vs HDD kettamassiivid

SSD ketastest koosnev massiiv on väikeste andmeblokkide puhul kümneid kordi kiirem, kui HDD andmemasiiv. Keskmise SSD random access (juhusliku pöördumise) kiirus on 5000 - 10000 IOPS-i (mitte lasta ennast eksitada reklaambrosüürides näidatavatest kiirustest ligi 100000 IOPS-i, SOHO hinnaklassi SSD -e puhul on see saavutatud väikest DRAM või SLC puhvrit kasutades. Kui puhver saab täis, langeb kiirus kümneid kordi). SSD kettad on töökindlamad andmete lugemisel, samas on HDD kettad vastupidavamad kirjutamisel (enamustel SSD -el on kustutamise/kirjutamise tsüklite arv üsnagi piiratud - jälgime seda ka enda poolt pakutavate SSD -de valimisel, jättes valikust välja väiksema vastupidavusega SSD -d).

 

SSD ketastest massiiv sobib seetõttu hästi virtuaalmasinate ja tavaliste dokumentide majutamiseks: rohkelt väikeste andmejuppide lugemist, vähe kirjutamist.

 

Keskmise HDD ketta random access kiirus on ainult 200 - 300 IOPS-i, seega virtuaalmasinate majutamisel jäävad nad reeglina aeglasteks. Samas suurte andmeblokkide puhul sequential access (jadapöördumise) kiirus on ainult kolm-neli korda SSD -e kiirusest madalam (150 MB/s vs 500 MB/s), TB (terabaidi) hind üle nelja korra soodsam ja sagedase korduva ülekirjutamise poolest on HDD kettad SSD ketastest vastupidavamad.

 

HDD ketaste probleemiks on tundlikkus vibratsiooni suhtes ning veel mõned tehnilised puudujäägid, mistõttu HDD kettamassiivides tasuks kasutada eranditult vähemalt NAS seadmete jaoks mõeldud kettaid.

 

Spetsiaalsed NAS HDD kettad, mida me pakume, sobivad seetõttu hästi näiteks video, filmi ja fotode arhiivi aga ka videovalve salvestuste jaoks.

 

Tänu heale laiendatavusele saab meie HT serveritesse seada lihtsalt üles ka hübriidkettamassiive: SSD massiiv virtuaalmasinate ja dokumentide jaoks, HDD massiiv videomaterjali jaoks. Kui on näiteks soov filmitud videomaterjali töödelda, võib töödeldava osa tõsta ajutiselt kiiresse SSD massiivi, mahukat videote arhiivi aga hoida HDD massiivi peal. Sellist paindlikkust ei paku pea ükski SOHO server.

 

Mõlemate kettamassiivide puhul sõltub kiirus ka kettamassiivi ülesehitusest, andmete kokkupakkimise kasutamisest, õigesti valitud mälu suurusest (et kettalt loetavate andmete puhverdamine oleks efektiive), kiiretest kirjutamise/lugemise puhverketastest jne. Kui on vaja serverit spetsiaalsete suurt kiirust nõudvate ülesannete lahendamiseks, koostame serveri alati „rätsepatööna” (näiteks kui on plaanis kasutada SSD kettamassiivi igapäevaselt videomontaaži jaoks, on otstarbekas valida kallimad, võimalikult suure vastupidavusega SSD -d).